2a 2k – Longituudses perspektiivis ei tee 10 haigestumist mu lasteaiakarjäärile head.
Kaua on möödas, ma tean. Astuge mu Uffuff kontorisse ja teeme uuesti tutvust. Ei, tegelikult ma ei taha, et te tulete. Ei tule keegi mu kodulehele!!! Minge ära siit!! Kas kõik läksidki ära? Tulge tagasi! Kes tuli tagasi??? Ei tule siia! Ma vabandan. Viimasel ajal on mul tujude kontrollimisega natuke
1 aasta ja ? kuud – kaebekiri
Tervitus Olen oma elu esimesest stressist vaikselt üle saamas. Väikelapse elukorraldus pole mingi mäest alla sõit. Tulin siia nüüd kaeblema, kui raskeks on muutunud vanemate elu raskeks tegemine. Ise peab samal ajal uute tingimustega kohanema. Järgnevat ma nõrganärvilistel beebidel lugeda ei soovitaks. Tuleb välja, et iga väikelapse elus saabub hetk,
1 aasta – seoses väikelapse ametikoha ja lisanduvate töökohustuste tõttu beebilogi lõpetab
Täna, kell 10.34, muutusin beebist väikelapseks. Tunne on hetkel sama. Kogu mu beebilogi aga lendas vastu taevast nüüd. Beebide Loometegevuse Reguleerimise Seadus (BLRS) keelab mul identiftseerida ennast beebina pärast 12. elukuu saabumist. Viimane aeg seaduskuulekaks hakata, sest mul on all juba Karistusseadustiku §121 – kehaline väärkohtlemine (vanemate korduv löömine) …ja
9 kuud ja 21 päeva – kas ma olen ainus, kelle kakas songitakse?
Mul on rõõm tõdeda, et oma logi sissekandeid teen ma väga korrapäraselt ja süsteemselt. Kui keegi süsteemist veel aru ei saa, siis võib küsida…ja võib-olla leidub keegi, kes oskab vastata. Alustada tuleb mu lemmikteemast – magamine. Palju on muutunud ja siis veel muutunud. Vaatan märkmetest, et 19. juulil ma jätsin
8 kuud ja 12 päeva – öine näitemäng
Saabus kauaoodatud Pikler. Puuonu tegi seda projekti 10h ja seega otsustati talle rohkem maksta. Mul pole selle vastu midagi, kui mina ei pea seetõttu millestki ilma jääma. See redel on päris suur ja suhtusin esialgu skeptiliselt temasse. Vaatasin üle ja siis keerasin ringi ning suundusin tagasi Turnikas1 ja Turnikas2 poole
7 kuud ja 12 päeva – I want Pikleri kolmnurk
Päev enne seitsmeseks saamist vinnasin ennast jalgadele. See oli selline ülev tunne. Kirjutasin kohe öösel Guinnessi rekordite raamatule ja küsisin, kas ma olen esimene 6-kuune, kes kargu on alla ajanud ja tudiseb toe najal vapralt. Selgus, et ei. Olevat lihtsalt Harju keskmine. Nüüd on aga elu saanud uue mõtte. Turnimine
6 kuud ja 12 päeva – nutt ja hala, miks titt ei maga
Haloo. Kuuene siin. 12 päeva on sünnipäevast möödunud ja 12 päeva tagasi tahtsin teile, sõpradele, kirjutada. Kuid…sünnipäevapidustused olid karmid ja võtsid kogu energia ära. Nüüd on asi tõsiseks läinud. 6 kuud on täis ja tuleb hakata intelligentsemalt esinema. Iga päev ei saa enam püksi si…kakada. Nüüd hoian päeva või paar
5 kuud ja 12 päeva – kuidas nii viltu hakkas vedama nüüd
Ninapump, hambavalu, küünlad tagumikus – mu elu on kahe nädalaga nii alla käinud. Kõigest aga ühekaupa. Pidasin oma viienda kuu sünnipäeva rajult maha, Kõik olid õnnelikud ja mina jätkasin ikka oma peamiste tegevusaladega, milleks on magamine, peeretamine, röhitsemine, söömine, jääkproduktide väljutamine. Ükski ei nõua mult suurt pingutust ja elu on
5 kuud – karantiin?
Täna on 1. aprill – üks ütlemata tore päev. Olen nüüdsest 5-kuune beebi. Kingituseks sain täditütre. Sündis just minu sünnipäeval. Nüüd ootan, millal saab temaga kohtuda. Ma muidugi ei tea, mis teemal nii noortega rääkida. Meie maailmavaated on vanusevahe tõttu liiga erinevad…aga vaja oleks rohkem suhelda küll, sest viimasel ajal
4-kuune
Nii noorelt inimeselt ei tasu loota, et ta oma lubadusi peab. Hakkan rohkem kirjutama? Kes annab selliseid lubadusi kahekuuselt? Kahekuune on tattnokk, pätakas, lihtsalt üks juurvili. Täna aga sain nelja kuu vanuseks. Mul on sünnipäev või midagi sellist. Kui me räägime neljasest, siis see on juba hoopis teine isiksus. Ma
Peaaegu 2 kuud
Ahoi…ma pole kuhugi kadunud. Kirjutada pole saanud, sest olen pidanud siin vanemaid toetama raskel ajal. Neil pole minuga kerge, aga ühelgi vanemal pole, seega ega ma kergemaks ei plaani nende elu teha. Lihtsalt jälgin, et nad hakkama saaksid endaga. Vaatasin, et viimane postitus oli kümnepäevasena. See oli just see päev,
10. päev – rütm
Olen oma elus näinud nüüd kümmet erinevat päeva, olles ise hetkel alles 8 päeva vanune – see ajab minu väikse aju segadusse. Pikutasin just tunnikese isa peal. Kell on 01:45 ja nüüd andsin jälle teada, et tahan ema juurde, sest söögiaeg on käes. Isa oli mu teise tuppa kaasa võtnud,
6. päev – olen ametlik
Neljanda päeva õhtuks jõudsime koju. Siin on hea ja rahulik. Mul on oma voodi ja elutoa nurgas seisab rallikäru. Kuuldavasti käisime viiendal päeval mind registreerimas, magasin maha selle. Mina uinusin kodus ja ärkasin kodus, kuid väidetavalt on mul nüüd nimi ja olen ühiskonna liikmena aktsepteeritud. Ema ja isa lubasid endale
4. päev – haiglast koju
Öösel algas tõsine söömispidu. Kui mina ei ajanud vanemaid üles, siis ajasid nemad mind. Ema hakkas toitma ja isa mässas piimapudelite ja süstaldega ning käis vett keetmas. Koridoris, meie palati juures, asub keetja ja kui esimestel päevadel tundus, et keegi käib öösel kogu aeg kohvi tegemas, siis alles nüüd mõistsime,
3. päev – lisasöögi peal
Veider, kuidas kõik mind jõllitavad ja käperdavad ja torgivad. Eriti need võõrad teevad haiget oma nõeltega. Emps ja paps on lahedad, nad tahavad mulle ainult parimat ja on nii püüdlikud. Isa ei julgenud mind algul üldse kätte võtta, kartis maha pillata. Nüüd juba kahmab vabalt kätte ja topib vee alla.
1. päev – tere tulemast mulle
Nonii…lõpuks sain välja ning nägin ära ka selle inimese, kelle sees ma peaaegu aasta istusin. On 1. novembri hommik ja mind tõmmati ootamatult välja. Oleks istunud seal heameelega veel paar kuud, kuid mis seal ikka. Probleem olevat selles, et ma istusin nende arust valepidi, kuid istumine peaks ju ikka tähendama