4-kuune

4-kuune

4-kuune

Nii noorelt inimeselt ei tasu loota, et ta oma lubadusi peab. Hakkan rohkem kirjutama? Kes annab selliseid lubadusi kahekuuselt? Kahekuune on tattnokk, pätakas, lihtsalt üks juurvili. Täna aga sain nelja kuu vanuseks. Mul on sünnipäev või midagi sellist. Kui me räägime neljasest, siis see on juba hoopis teine isiksus. Ma võin juba oma sõnade eest vastutada…ja nüüd ma ei luba midagi. Kirjutan siis, kui mul selle teguse elukorralduse juures aega jääb.

Internet ütleb, et 4-kuune on valmis mängudeks, suhtluseks ja lõbusaks ajaks (juba ammu käes see aeg). Minuvanune peaks magama öösel 10-12 tundi ja ärkab korra või paar (tehtud). Lükkab ennast kõhuli olles kätele ja hoiab rindkere ja pead üleval (seda tegin ma juba varajases lapsepõlves). Haarab asjade järele (lihtne) ja suudab ennast ümber keerata. … :/ seda ma küll ei tee. Kurat, piinlik. Ma ei teagi nüüd, milles on asi. Motivatsiooni pole võib-olla. Vanemad tassivad ja liigutavad mind, mul pole tekkinud mõtet ennast ise keerama hakata. Kui mõelda, siis vahest nad togivad mind küll tagumikust ja lükkavad poolele teele, aga ma pole taibanud, et nad tegelkult ootavad minult midagi.

Internet hoiatab ka vanemaid selle eest, et uneharjumustes võib saabuda regressioon. Kui ööuni oligi juba paigas, siis see võib taas muutuda. Võin hakata uuesti tihedamalt üles ärkama. Olen seda juba mõned korrad proovinud. Hommikul ka ei taha enam nii kaua magada. Minu päevaunedega pole vanemad rahul. Vahel läheb hommikust saati juba tuksi. Magan vähe ja peamiselt ainult õues vankris. Ma lihtsalt tahan nii. Ema ikka püüab mind voodiunega treenida ja mõnikord tal isegi õnnestub mind ära petta, näiteks toidukoomaga. Hakkan pahaaimamatult sööma ja järgmisel hetkel ärkan juba unest. Emal on hunnik trikke varuks, ta loeb liiga palju. Ta üritab mind järjest rohkem treenima hakata, et ma oskaks ise magama jääda päeval. Ta loeb erinevaid teaduslikke artikleid ja vaatab videosid. Ühel korral ma nägin, kui ta vaatas jälle mingit unevideot ja seal askeldas üks paljas titt. Ma ei ole üldse kade, et ta teisi beebisid vaatab, kuid ma olen mures, et ta võidakse lapsporno omamise ja käitlemise eest kinni panna. Kes mind siis hoidma hakkab? Isa või? Nalja teete…minu teada ei oma see mees grammigi piima. Muidu kannataks ära küll. Pudelipiima ma ei tarbi. Ei oskagi. Mõned päevad tagasi huvi pärast prooviti. Igaks juhuks, et kui vanemad tahavad paariks päevaks mind üksi koju jätta. Ma otsustasin, et ma töötan vastu ja ei võta ühtegi tilka ei imedes ega lusikaga, kuigi mulle maitsevad kõik vedelikud alates piimast kuni erinevate vitamiinide ja seedimisproduktideni. Imemine mind ei huvita ka seetõttu, et ma pole lutilaps. Vanemad otsustasid, et mina lutti ei kasuta ja tekitasid endale sellega rohkem tööd juurde. Neil on selle kohta jälle argumente, las räägivad ise. Siiski nad on proovinud seda mulle, esimene kord meeleheitlikul ajal ja teistel kordadel huvi pärast. Kuid mind see ei huvitanud absoluutselt.

Mis muutused toimuvad 4-kuuse ajutegevuses:

  • Õpin põhjuse ja tagajärje seoseid mõistma
  • Silmakontakti parem selgus ja hakkan rohkem nautima mustrite, kujude ja värvide vaatlemist
  • Naeran spontaanselt, peamiselt inimeste üle
  • Teen järele inimeste veidraid näoilmeid
  • Tunnen inimesi ära juba kaugemalt
  • Omandan juurde erinevaid nutuversioone, et oma tahtmist saada
  • Jm

Mis aga vahepeal ära tehtud on ka. Olen palju ujumas käinud suures basseinis. Seal kohtab teisi eakaaslaseid, peamiselt siiski vanemaid, aga minuvanused ongi liiga titekad. Ujume konna, krooli, liblikat ja sukeldume. Õhtuti rapsin vannis, mis ajab ka asja ära, kui ujuma ei pääse.

Väljas käin ka. Võetakse kaasa poodi ja kohtumistele. Neid viimaseid on tore segada. Külalisi käib ka ikka aeg-ajalt.

..aga teistele külla ma küll enam ei lähe. Seal võib kohata veidraid elukaid, keda ma veel ei usalda.

Tahaks jagada ka muljeid sellest, kuidas ma kakan. Ma olen väga võimekas ja võin isegi 2 korda päevas valmistada jääkproduktidest sellise koguse, mis pressib mähkmetest välja kuni kuklani. Siis ema jälle nühib mu riideid ning jääb ootama uut ohtu. Alustuseks müristan ma niisama ja siis kui vanemate valvsus on kadunud, hakkan tootma. Minu eesmärk on tekitada võimalikult palju kaost ja segadust. Kas mõnel eakaaslasel on pakkuda ideid uuteks peidukateks, kuhu mustust koguda? Uued vanemad ei leia kohe kõike üles. Ma sain paar kuud hoida paremaid peidukaid. Esimesena avastati varbavahed, mis olid nii tihedalt koos, et sinna ei osatud vaadatagi. Järgmisena leiti üles kõrva tagant kinnituskoha juures olev vahe ja lõpuks kõrvalesta ülemised keerdkäigud. Nüüd ma olen täiesti puhas ja poleeritud.

 

Kõik, rohkem pole midagi.

 

Tervitustega

4-kuune beebi

Leave a Reply

Your email address will not be published.

You may use these <abbr title="HyperText Markup Language">HTML</abbr> tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>